KERATIIN

KERATIIN

Mis on keratiin?
Keratiin on tugev struktuurvalk, mis kuulub naha koostisse ja toimib ehitusmaterjalina selle derivaatidele – juustele ja küüntele.
Funktsionaalselt tagab keratiin kehaosadele mehaanilise tugevuse, elastsuse ja veekindluse.
Sõna "keratiin" pärineb kreeka keelest: keras – „sarv“ ja keratos – „sarvjas aine“.

Millest koosneb keratiin?

Keemiliselt koosneb keratiin aminohapetest, peamiselt hüdrofoobsetest – st. vees mittelahustuvatest või halvasti lahustuvatest: glutamiinhape, seriin, leutsiin, valiini, isoleutsiin ja teised. Need määravad keratiini füüsikalised omadused.

Erinevates kehapiirkondades sisaldab keratiin erinevas koguses aminohappeid. Näiteks

Küüneplaat koosneb 10–20% ulatuses naha keratiinist ja 80–90% ulatuses juuste keratiinist.
Juuste ja küünte keratiin sisaldab rohkem tsüstiini – väävlit sisaldav aminohape, mis määrab valgu tugevuse  

Keratiini tüübid

Keratiin jaguneb kahte põhikategooriasse:

• Tüüp I – happelised keratiinid

• Tüüp II – aluselised keratiinid

Tüüp I keratiinid moodustavad spiraalse struktuuri, tüüp II keratiinid seovad need spiraalid omavahel kokku.

Nahas leidub kuni 17 tüüpi I tüüpi keratiine ja 19 tüüpi II tüüpi keratiine.
Juustes on tuvastatud 11 I tüüpi ja 6 II tüüpi keratiini.

Lisaks on olemas kaks peamist struktuurivormi:

• Alfa-keratiin (α-keratiin) – pehme ja painduv, moodustab juuste ja naha rakkude aluse, esineb epidermise sarvkihis.

• Beeta-keratiin (β-keratiin) – jäigem ja tugevam, moodustab küünte põhistruktuuri.

Keratiini süntees

Keratiini moodustumiseks on vajalikud mitmed mikroelemendid ja toitained: hapnik, vesinik, süsinik, väävel, lämmastik, raud ning vitamiinid A, C ja B-rühm.

Keratiini süntees toimub erinevates kehapiirkondades, kuid järgib ühtset looduslikku protsessi, mida nimetatakse keratinisatsiooniks ehk sarvestumiseks – see on geneetiliselt määratud ja viib raku täitumiseni keratiiniga.

• Nahas toodetakse keratiini keratinotsüütides (epiteelirakkudes)

• Küüntes – küüne maatriksi rakkudes (onühoblastides)

• Juustes – juuksefolliikulites (sibulas)

Rakkude jagunemisel liiguvad need naha pinnale, kaotavad oma tuuma ja muutuvad keratiiniga täidetud „sarvjadeks“ rakkudeks.

Kus asub keratiin juustes?

Keratiin paikneb juukse kesk- ja välimises kihis.

Mis kahjustab keratiini?

• Juuste värvimine, blondeerimine, sagedane keemiline töötlemine

• Tugevate hapete ja leeliste toime (sh. formaldehüüdi sisaldavad tooted)

• Kõrge temperatuur (fööni, sirgendaja, lokitangide kasutamine, tugev UV-kiirgus)

• Mõju küüntele – vibratsioon, vale maniküüritehnika, atsetoon, kitsad jalanõud

• Viirushaigused ja põletikulised seisundid, mis hävitavad organismi A-, B- ja C-vitamiini varud

• Avitaminoos – vitamiinide ja mineraalide puudus organismis

Keratiini allikad

Keratiin koosneb aminohapetest – need on selle ehitusplokid.
Aminohapete peamine allikas on valgurohke toit, nii taimne kui loomne.

Parimad toiduallikad keratiini sünteesiks:

• Munad, liha (lambaliha, veiseliha, vasikaliha, küülik, veisemaks)

• Linnuliha (kana, part, kalkun)

• Piimatooted, juust

• Kala (eriti lõhe)

• Seemned, täisteratooted, kaunviljad (nt. päevalilleseemned)

• Köögiviljad (sibul, küüslauk jne.)

Olulised vitamiinid ja mikroelemendid keratiini sünteesiks:

• C-vitamiin – aitab kehal omastada taimseid ja loomseid valke
  Allikad: tsitruselised, kibuvits, astelpaju, mustad sõstrad, petersell, till

• B6-vitamiin (püridoksiin) – osaleb tsüstiini tootmises, mis mõjutab juuste ja küünte tugevust
  Allikad: seedermänniseemned, kreeka ja sarapuupähklid, küüslauk, paprika, granaatõun, oad, hirss, kana, veisemaks, tuunikala, makrell

• B7-vitamiin (biotiin) – osaleb keratiini sünteesiks vajalike ensüümide töös, mõjutab juuste ja küünte kasvu
  Allikad: munad, kana- ja veisemaks, lambaliha, piim, lõhe, maapähklid, päevalilleseemned, soja, nisukliid, spinat

• A-vitamiin – osaleb otseselt keratiini tootmises
  Allikad: oranžid, punased, kollased ja osad rohelised puu- ja köögiviljad (kõrvits, porgand, bataat, mango, melon, lehtkapsas)

• Raud – tagab hapniku transpordi naharakkudesse ja juuksefolliikulitesse
  Allikad: kalkuniliha, part, kana, munad, krevetid, veiseliha, lambaliha, õunad, oad, läätsed

• Väävel – vajalik metioniini ja tsüstiini tootmiseks, tugevdab nende vahelisi sidemeid
  Allikad: sealiha, kalkun, munad, kala (haug, koha, meriahven), piimatooted (nt. kohupiim), kaunviljad (soja, kikerherned, herned, oad), pähklid (mandlid), köögiviljad (sibul, küüslauk, erinevad kapsad, spargel, baklažaanid)

• Tsink – oluline naha ja keratinotsüütide toimimiseks
  Allikad: austrid, punane liha, seemned ja pähklid (seedermänni, india, kõrvitsa, seesami), kaunviljad (läätsed, sojaoad)

Juukse struktuur koosneb kolmest kihist:

1. Sisemine kiht (medulla) – sisaldab lämmastikku, hapnikku, vesinikku ja süsinikku. See kiht vastutab toitainete edasikandmise eest.

2. Keskmine kiht (korteks) – moodustab suurema osa juuksekarvast ja on täielikult täidetud keratiiniga.
   See koosneb:

   • Kortikaalsetest rakkudest, mis koosnevad makrofibrillidest → mikrofibrillidest → α-keratiini spiraalidest (I tüüpi keratiin) ning melaniinist, mis määrab juuste värvi.

   • Maatriksist, mis sisaldab II tüüpi (aluselise) keratiini. See seob kortikaalsed rakud kokku nagu tsemendikiht ja suudab vett siduda.

3. Välimine kiht (kutiikul) – koosneb täielikult sarvestunud rakkudest, mis moodustavad lamekaaludena kattuva kihi (nagu katusekivid). Need kaitsevad juukseid mehaanilise ja keemilise kahjustuse eest ning annavad sileduse ja läike.

Lisaks keratiinile sisaldab juukse välimine kiht vett ja lipiide, mis tugevdavad rakkude sidet, vähendavad hõõrdumist ja lisavad kaitsefunktsiooni.

Juukse keemiline koostis:
90% – keratiin
1% – pigment
3–10% – vesi
6% – lipiidid

Keratiinilised sidemed juustes

Miks need on olulised?
Sest just need sidemed määravad juuste füüsikalised omadused ja tervise.

Keratiini molekulid on omavahel ühendatud kolme tüüpi sidemetega:

1. Vesiniksidemed – nõrgad, esinevad juukse pikkuses. Need purunevad kergesti veega (nt. niisutamisel) ja taastuvad kuumusega (nt. föönitamisel).
   → Sellepärast muutuvad märjad juuksed sirgemaks ja kuivades naasevad oma kuju. Kui märjad juuksed lokirullile keerata ja kuivatada, säilib lokk mõnda aega.

2. Ioon- ehk soolasidemed – samuti nõrgad, paiknevad juukse ristlõikes. Need hävivad happelise või aluselise toime tõttu, kuid taastuvad normaalse pH korral, kui kahjustus pole püsiv.

3. Disulfiidsidemed (väävlisidemed) – keemiliselt väga tugevad sidemed, mis tekivad tsüstiini (väävlit sisaldav aminohape) molekulide vahel.
   Need tagavad keratiini kettide tugevuse ja vastupidavuse. On vastupidavad veele, kuumusele, happelisele ja aluselisele keskkonnale – kuid äärmuslik kuumus (nt. sirgendaja) võib neid hävitada ja kahjustada juukseid.

Mida rohkem tsüstiini, seda tugevamad ja tihedamad juuksed.
Tsüstiini puudus → kuivus, haprus, sära puudumine.

Keratiin kosmeetikas

Keratiin on väga populaarne koostisosa juuste ja küünte hooldustoodetes.
Kosmeetikas kasutatakse peamiselt kahte tüüpi keratiini:

• Loomne keratiin – saadakse lammaste villast, kasutatakse eelkõige juuksehooldusprotseduurides: näiteks keratiinsirgenduses ja keraplastikas.
  Küünte hoolduses kasutatakse seda keratiinimodelleerimisel, küünte pikendamisel jms.

• Taimne keratiin – saadakse maisi, nisu, soja, riisi jt taimede aminohapetest. Seda leidub šampoonides, palsamites, juuksemaskides ja küünetugevdajates.

Kosmeetikas kasutatakse nii täismolekulaarset keratiini (toimib juuste pinnal) kui ka hüdrolüüsitud keratiini (väiksemad osakesed, mis tungivad sügavamale ja taastavad kahjustatud struktuure).

Keratiiniga juuksehooldus

Keratiiniga hoolduse eesmärk on taastada ja säilitada juuste ilu ja tervis.
Selleks kasutatakse erinevaid keratiini sisaldavaid kosmeetikatooteid: šampoonid, maskid, palsamid, spreid, seerumid jpm.

Keratiin on valk, mida juuksed hästi omastavad – sellel on tõeline taastav mõju isegi koduses kasutuses:

• Toimib pinnal: täidab kahjustatud kohad, vähendab poorsust

• Siledustab juuksepinda, muudab kammimise lihtsamaks

• Toimib sisemiselt: taastab struktuuri, muudab juuksed tihedamaks ja vastupidavamaks

• Seob ja säilitab niiskust juukse sees

• Suurendab elastsust, mehaanilist vastupidavust ja tugevust

• Likvideerib lõhenenud otsad

• Lisab läiget ja muudab juuksed siledaks ja pehmeks

Kellele sobib keratiiniga hooldus?

Keratiin sobib kõigile juuksetüüpidele igapäevaseks hoolduseks.
Ravieesmärgil soovitatakse eriti kahjustatud, hapratele ja sära kaotanud juustele – nende tugevuse ja elujõu taastamiseks.

Keratiinitooted kosmeetikas

Meie e-poest leiad laia valiku keratiini sisaldavaid juukse- ja küünehooldustooteid nii professionaalseks kui koduseks kasutamiseks.